Margarita WIC

Rulluisu maraton Margarital toimus 1. novembril ja andis üsna hea kogemuse. Hommikul oli väike vihmasabin tulnud, mis andis lootust, et päev nii kuum ei tule ja ehk on rohkem pilvisem, kuna võistlused toimusid just siis kui päike kõige kõrgemal, ehk siis keskpäeval. Võtsime siis takso ja natuke sõitmist, ning olimegi võistluspaigas. Team Estonia, neli võistlejat (Mina, Kert, Danila ja Jaanus) ja siis Jaanus Laugus, kes pildistas ja jagas meile vett, sest seda läks tõesti rekordiliselt vaja. Taevast vaadates ei olnud ühtegi pilve näha. Tore tore, ainus mõte oli see, et ega ma mingit kuumarabandust ei saa, sest vaja läbida 42 km ja tavaliselt ma mingi katkestaja tüüp ka ei ole. Juba siis kui mõni minut olid uisud jalas olnud, tundsid jalatallad meeletud kuumust ja täitsa kõrvetav tunne oli, sest asfalt oli nii tuline. Kui naiste maraton lõppes, lasti siis ka meid stardikoridori, üks hetk anti start ja hakkaski pihta. Esimese grupiga suutsin 2 ringi kaasa sõita, teisel ringil käis minu ees täpselt üks tüüp käna, aga positiivne et minule otsa ei lennanud. Tuul jahutas ka natukene jalataldu ja mõne ringiga kadus ka jalataldadelt suurem kuumus. Seljapeal oli mul 75ml. pudel spordijoogiga, mis sai maratoni esimese veerandi peal otsa. Kuumus oli julm ja tappev, ei olnud just hea sõita kui sul on selline tunne, et pea hakkab kuumusest lõhkema. Üle poole maratonist sõitsin sellises parajas grupis, kus olid ka Kert ja Danila, igal ringil pidi turgutama ennast veega, rohkem sai seda endale pähe kallatud, kui joodud aga igatepidi kulus seda meeletult palju, lihtsalt vedas et Laugus vett jagas raja ääres. Väga paljud ei pidanudki sellele kuumusele vastu ja katkestasid juba suht vara. Mingi hetk ma selle grupiga väga kaasas ei jõudud püsida, ei ole lihtne sellise kuumusega sõita ja siis jäin üksi, püüdes hiljem kinni teisi, kes olid eespool vaikselt hakanud maha jääma ja siis olin jälle üksi, kuna kuskilt leidsin ikka jõudu, et nendest kiiremini sõita. Diego Rosero oli sel korral nii kõva tüüp et sõitis üksi kõigist päris pikalt eest ära, kui ta oli mulle teist ringi juba järgi jõudnud, siis võtsin talle tuulde ja sõitsin ühe ringi tema tuules, aga rohkem ei suutnud, aga imestan et suutsin nii palju päeva kiireima mehe tempos püsida. Kuumus andis pidevalt tunda, aga õnneks lõpp ka aina lähenes ja tegingi selle raske maratoni ära. jees. Pärast olin ikka liiga läbi. Aga hea tunne oli. ôhtul kuulsin ùhe mustanahalise kàest kuidas ta kiirabiga minema viidi kuna ta ei kannatanud kuumust välja maratoni ajal. Eesti mehed olid kõik tublid, keegi ei katkestanud. Jaanusel jäi väga napilt üks ring puudu kuna mingi aja lõppedes võeti uisutajad rajalt maha. Mina siis tulin kokkuvõttes 34-ndaks. Aga see oli tõesti karm võistlus. Minu parim tulemus WIC sarjas.