Selg ees 42 km Lillepi rulluisu maratonil

Nädalake ennem EMT Rullituuri I etapi Lillepi pargi võistlust selgus, et minu uued kiirrulluisud ei jõua selle hooaja esimeseks kiiruisu võistluseks Eestisse ja pean enda Bont'e natuke veel ootama. Kõik vanad kiirrulluisu saapad on nii läbi ja liiga ebamugavad, et nendega sõita ning ei soovi ka oma jalgu piinata. Aga kuna ma olin tasunud kogu EMT rullituuri sarja kõik 6 etappi, siis oli mõttes ikkagist võistlema minna.

Kohe tekkiski idee läbida maratoni esimene etapp selg ees rulluisutades. Otsustasin siis kindlalt, et teen enda rekordürituse rulluisutades 42 km tagurpidi ilma vahepeatusteta. Rulluiskudeks sai valitud enda head ja mugavad Seba Fr1 freeskate rulluisud, mille rataste suurus on umbkaudu 78mm.

Enne starti sõitsin veel viimased meetrid õigetpidi rulluisutades teiste võistlejate sekka, keerasin selja stardi poole ja peagi läkski sõiduks. Kuidagi harjumatu oli see, et minust nii lihtsalt mõõda sõideti. Selg ees uisutades ei saa ikka päris sellist kiirust nagu edaspidi liikudes, aga õnneks tegin ise ka mõned mõõdasõidud. Rajal oli kuulda ka selliseid lauseid: "Jälle üks sõitis meist mööda", "Jah, seekord selg ees!". Esimesel ringil andsid reie- ja seljalihased juba tunda. Töötasid hoopis teised lihased, kui edaspidi rulluisutades ning kael oli kergelt kange, kuna oli vaja pead pöörata ning pidevalt jägida, et ma teelt välja ei sõidaks. Pead pöörasin ma üle parema õla, sest üle vasaku õla vaadates tagurpidi sõitmine väga ei õnnestu. Peale mõnda ringi harjusid ka lihased rohkem sõiduga ära ja väga palju elati mulle kaasa. Kõik need ergutused andsid jõudu ja jaksu. Peaaegu üks terve ring filmiti minu selg ees rulluisutamist ka motorolleri pealt, lisaks oli palju pildistajaid ja filmijaid ka raja ääres. Kui esimesed olid juba lõpetanud, siis tundus et minu sõit ei saagi kuidagi läbi, aina venib ja venib. Viimaste ringide mäkketõusud läksid ka aina raskemaks ja aeglasemaks, aga tahtmine lõpuni jõuda oli suur. Viimasele ringile minnes sain palju jõudu juurde, siis lisasin kiirust ja maratoni lõpp jõudis ka minul kätte. Tegin ära!! Kukkumisi mul ei olnud ja sõiduga olen väga rahul. Aeg tuli 1:53:27.4.

Peale finisheerimist edaspidi sõitmine väga ei õnnestunud, kopedasin rohkem ja pea hakkas õudsalt ringi käima ning tegi seda veel pool tundi. Aga hea tunne oli ikka :)

Roller Disco - Disko Rulluisukudel

Roller Disco - Disko Rulluisukudel

Margarita WIC

Rulluisu maraton Margarital toimus 1. novembril ja andis üsna hea kogemuse. Hommikul oli väike vihmasabin tulnud, mis andis lootust, et päev nii kuum ei tule ja ehk on rohkem pilvisem, kuna võistlused toimusid just siis kui päike kõige kõrgemal, ehk siis keskpäeval. Võtsime siis takso ja natuke sõitmist, ning olimegi võistluspaigas. Team Estonia, neli võistlejat (Mina, Kert, Danila ja Jaanus) ja siis Jaanus Laugus, kes pildistas ja jagas meile vett, sest seda läks tõesti rekordiliselt vaja. Taevast vaadates ei olnud ühtegi pilve näha. Tore tore, ainus mõte oli see, et ega ma mingit kuumarabandust ei saa, sest vaja läbida 42 km ja tavaliselt ma mingi katkestaja tüüp ka ei ole. Juba siis kui mõni minut olid uisud jalas olnud, tundsid jalatallad meeletud kuumust ja täitsa kõrvetav tunne oli, sest asfalt oli nii tuline. Kui naiste maraton lõppes, lasti siis ka meid stardikoridori, üks hetk anti start ja hakkaski pihta. Esimese grupiga suutsin 2 ringi kaasa sõita, teisel ringil käis minu ees täpselt üks tüüp käna, aga positiivne et minule otsa ei lennanud. Tuul jahutas ka natukene jalataldu ja mõne ringiga kadus ka jalataldadelt suurem kuumus. Seljapeal oli mul 75ml. pudel spordijoogiga, mis sai maratoni esimese veerandi peal otsa. Kuumus oli julm ja tappev, ei olnud just hea sõita kui sul on selline tunne, et pea hakkab kuumusest lõhkema. Üle poole maratonist sõitsin sellises parajas grupis, kus olid ka Kert ja Danila, igal ringil pidi turgutama ennast veega, rohkem sai seda endale pähe kallatud, kui joodud aga igatepidi kulus seda meeletult palju, lihtsalt vedas et Laugus vett jagas raja ääres. Väga paljud ei pidanudki sellele kuumusele vastu ja katkestasid juba suht vara. Mingi hetk ma selle grupiga väga kaasas ei jõudud püsida, ei ole lihtne sellise kuumusega sõita ja siis jäin üksi, püüdes hiljem kinni teisi, kes olid eespool vaikselt hakanud maha jääma ja siis olin jälle üksi, kuna kuskilt leidsin ikka jõudu, et nendest kiiremini sõita. Diego Rosero oli sel korral nii kõva tüüp et sõitis üksi kõigist päris pikalt eest ära, kui ta oli mulle teist ringi juba järgi jõudnud, siis võtsin talle tuulde ja sõitsin ühe ringi tema tuules, aga rohkem ei suutnud, aga imestan et suutsin nii palju päeva kiireima mehe tempos püsida. Kuumus andis pidevalt tunda, aga õnneks lõpp ka aina lähenes ja tegingi selle raske maratoni ära. jees. Pärast olin ikka liiga läbi. Aga hea tunne oli. ôhtul kuulsin ùhe mustanahalise kàest kuidas ta kiirabiga minema viidi kuna ta ei kannatanud kuumust välja maratoni ajal. Eesti mehed olid kõik tublid, keegi ei katkestanud. Jaanusel jäi väga napilt üks ring puudu kuna mingi aja lõppedes võeti uisutajad rajalt maha. Mina siis tulin kokkuvõttes 34-ndaks. Aga see oli tõesti karm võistlus. Minu parim tulemus WIC sarjas.

Lillepi pargi kiiruisuvõistlus, Stamina 4 etapp

18 oktoober, mil siis rulluisuhooaja lõpetamine ja sellega seoses ka viimane võistlus. Lõpuks sai lõplikult valmis ka Lillepi pargi rulluisurada. Ideaalne, asub täpselt minu kodu kõrval, suvel eriti hea seal trenni tegemas käia.
Hommikul midagi süüa ka ei tahtnud väga, kõht hullult ikka keeras ja üpris hea enesetunne ei olnud. Aga rulluisutasin siis võistluspaika ja hakkasin võistluseks valmistuma. Pool 2 umbes toimuski start. Esimesed neli ringi võtsime suht rahulikult. Viiendal ringil läksime Jaanuse ja Danilaga kolmekesi eest ära. Sõitsime paar ringi 3-kesi ja siis läksime Danilaga koos kahekesi eest ära. Asi jäi siis lõpuheitluse peale, kuigi Danila üritas vahepeal võimalust kasutada ja eest ära minna, aga ma sain ta ilusti kätte. Enne viimaseid 300m võtsime eriti rahulikult, ma võtsin Danila tuulde lõpus, siis 200m enne finishit hüppasin Danila üllatuseks ta selja tagant välja ja hakkasin vastu kõva vastutuult finishi poole rühkima ja sain ilusti lõpuni välja pingutatud ja võit oli käes :D
Auhinnaks 3000 krooni, matkakott, käterätik ja 4 pakki mahla :P
Ja õhtul mõnus möll hooajalõpu peol :D

Disklaf

Läksime raigoga sprindivõistlustele. Suht parim vorm oli mul. Sain parima aja, jõudsin ka ideaalselt finaali. Sõitude ajal tegin veel trikke ja mida kõike veel :D Aga jah finaalis oli julm. Stardid anti hoopis teistsugused, kui ma olen harjunud rulluisuvõistulstel nägema. Nojah. Nõme veits aga nende reeglite järgi sain disklafi. Esmakodne mulle. Aga ikka juhtub. Teinekord olen parem startija.

Laagri sprint

14. September. Võistlused toimusid siis Laagri Maksimarketi maa-aluses parklas. Hästi läks mul seal, sai jälle võidetud need võistlused. Sprindis panin pika puuga kõigile ära ja distantsisõit sai ka kinni pandud. Kõva.

Ülemiste Freestyle 2008

7 September. Hommikul ärkasin mõttega, et täna võidan Ülemiste Freestyle'i. Pean seda tegema, kuna olen liiga hea rulluisutaja sellel alal. Jõudsingi ennem 12 Ülemistele kohale ja tsekkasin võistluspaiga üle. Rada oli väga hea, huvitav oli ainult see, et autovrakk varastati öösel ära ja pidime seepärast teisi vahendeid raja peal kasutama. Ilm oli hullult vihmane ja rada võistluste aeg märg. Mul oli kohal hullult sõpru ja koguaeg sai kellegiga suhelda. Liiga hea tunne oli. Konkurendid rääkisid, et minuga nad mingiljuhul koos rajale minna ei taha, aga neil oli ka põhjust karta. Esimesed sõidud olid ka huvitavad. Mina sain edasi võitjate ringi, Raigo üritas strateegiat kasutada ja läks kaotajate ringi meelega. Ta jõudis poolfinaalini, kuid seal kukkus, seega jäi kolmanda ja neljanda koha peale võistlema, kus ta siis lõpuks võttis kolmada koha. Mina aga sõitsin kõik sõidud nii puhtalt ja kiirelt läbi ilma kukkumisteta, et ideaalne kohe. Ja nii see esimene koht oligi mul olemas :D
Andsin huvitava intervjuu Postimehele ja peagi hakkasid pihta hüppevõistlused.