Nädalake ennem EMT Rullituuri I etapi Lillepi pargi võistlust selgus, et minu uued kiirrulluisud ei jõua selle hooaja esimeseks kiiruisu võistluseks Eestisse ja pean enda Bont'e natuke veel ootama. Kõik vanad kiirrulluisu saapad on nii läbi ja liiga ebamugavad, et nendega sõita ning ei soovi ka oma jalgu piinata. Aga kuna ma olin tasunud kogu EMT rullituuri sarja kõik 6 etappi, siis oli mõttes ikkagist võistlema minna.
Kohe tekkiski idee läbida maratoni esimene etapp selg ees rulluisutades. Otsustasin siis kindlalt, et teen enda rekordürituse rulluisutades 42 km tagurpidi ilma vahepeatusteta. Rulluiskudeks sai valitud enda head ja mugavad Seba Fr1 freeskate rulluisud, mille rataste suurus on umbkaudu 78mm.
Enne starti sõitsin veel viimased meetrid õigetpidi rulluisutades teiste võistlejate sekka, keerasin selja stardi poole ja peagi läkski sõiduks. Kuidagi harjumatu oli see, et minust nii lihtsalt mõõda sõideti. Selg ees uisutades ei saa ikka päris sellist kiirust nagu edaspidi liikudes, aga õnneks tegin ise ka mõned mõõdasõidud. Rajal oli kuulda ka selliseid lauseid: "Jälle üks sõitis meist mööda", "Jah, seekord selg ees!". Esimesel ringil andsid reie- ja seljalihased juba tunda. Töötasid hoopis teised lihased, kui edaspidi rulluisutades ning kael oli kergelt kange, kuna oli vaja pead pöörata ning pidevalt jägida, et ma teelt välja ei sõidaks. Pead pöörasin ma üle parema õla, sest üle vasaku õla vaadates tagurpidi sõitmine väga ei õnnestu. Peale mõnda ringi harjusid ka lihased rohkem sõiduga ära ja väga palju elati mulle kaasa. Kõik need ergutused andsid jõudu ja jaksu. Peaaegu üks terve ring filmiti minu selg ees rulluisutamist ka motorolleri pealt, lisaks oli palju pildistajaid ja filmijaid ka raja ääres. Kui esimesed olid juba lõpetanud, siis tundus et minu sõit ei saagi kuidagi läbi, aina venib ja venib. Viimaste ringide mäkketõusud läksid ka aina raskemaks ja aeglasemaks, aga tahtmine lõpuni jõuda oli suur. Viimasele ringile minnes sain palju jõudu juurde, siis lisasin kiirust ja maratoni lõpp jõudis ka minul kätte. Tegin ära!! Kukkumisi mul ei olnud ja sõiduga olen väga rahul. Aeg tuli 1:53:27.4.
Peale finisheerimist edaspidi sõitmine väga ei õnnestunud, kopedasin rohkem ja pea hakkas õudsalt ringi käima ning tegi seda veel pool tundi. Aga hea tunne oli ikka :)
1 comment:
Mina nägin sellist nalja esimest korda Tartu 3. Rulluisumaratonil kui üks neiu mäest üles rühkis. Kahjuks puuduvad andmed kes see oli ja kas hiljem jätkas ta nägu eespool sõitmist.
Post a Comment